INFOKATALOOG
FOORUMI TEEMAD
GALERII TEEMAD
NÕUANDJATE TEEMAD
GALLUP
Kust on pärit Sinu lemmik riideese?
Näita tulemusi!
PARTNERID
16. november 2018

Artiklid

Ma ei tahtnud seksida...  20.05.2009
seks_114033.jpg

Mul on uus meessõber. Hiljuti olime kahekesi minu juures, flirtisime ja õrnutsesime. Ütlesin talle siiski, et ei taha temaga magada: «Ära tee, ma tõesti ei taha seda praegu teha.» Aga tema ei jätnud, jätkas lausa jõuga ja me ikkagi seksisime. Nüüd tunnen end ärakasutatuna, peaaegu nagu vägistatuna. Ta ei mõista, et tegi midagi valesti. Ja kas tegigi? Ehk olen ise süüdi, andsin talle lootust ega julgenud eemale tõugata... Segadus on.

Kellelgi ei ole õigust teist seksiks sundida. Pärast sellist kogemust on täiesti loomulik, et tuntakse end ärakasutatuna ja ollakse segaduses. 95 protsendil vägivaldse seksi juhtudest ongi vägivallatseja puhul tegu tuttava inimesega. Kuid tutvus ei vabanda sellist tegu. Kui usalduse kuritarvitajaks on pereliige, sõber või tuttav, mõjub juhtunu veelgi traumeerivamana. Sageli tuuakse pealesundimise õigustuseks: «Aga ta ju ise tahtis ka.» Kui sa siiski ütlesid, et ei soovi vahekorda, oleks partner pidanud sellega arvestama. Lootus lootuseks – tema kohus oli sinu sõnalist eid kuulda võtta.

Inimene, keda seksiks sunnitakse, võibki vastuolulisi signaale anda. Ta ei pruugi partnerit eemale lükata, sest kardab teda vihastada. Ta võib olla šokis, hirmunud või kangestunud, sest intiimsuse pealepressimine mõjub ehmatavalt, eriti kui seda teeb tuttav inimene, keda usaldatakse. Vastuoluline käitumine ei anna partnerile siiski luba suulist keeldumist mitte arvestada. See on kuritegu.
Sageli ei julge ohvrid politseisse pöörduda – teema on häbi ja valuga seotud, kaheldakse, et «see polnud päris vägistamine ka». Seadus määratleb vägistamise kui inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumise kas vägivallaga või kasutades ära tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunut selgelt mõistma.

Et mitte end ohvrina tunda, võib inimene eelistada mõelda, et tegu polnud vägistamisega. Ka teine osapool võib seda tagant õhutada: «Tegu oli valestimõistmisega!», «Ma ei teinud ju midagi erilist!» jne.
Partner ei pruugi endale aru anda, et tegi midagi valesti – kuid see ei vabanda tema teguviisi. Teel haavade paranemiseni on kannatanul vaja määratleda, mis temaga tegelikult juhtus. Teine oluline samm on abi otsida.

Mida ette võtta?

  • Anna endale aega ja ruumi, et toimunut mõista.
  • Leia endale turvaline koht, kus tunned end hästi.
  • Leia inimene, kellega saaksid toimunust rääkida ja kes sind toetaks. See võib olla sõber, nõustaja või advokaat. Professionaalne abistaja võib aidata sul paremini enda tundeid mõista ning valida järgmisi samme.
  • Vajadusel pöördu arsti poole, et lasta end üle vaadata, sealhulgas teha suguhaiguste teste ja kontrollida rasedust. Arst saab kahjustused, mida vahekord on põhjustanud, registreerida asitõenditena. Soovimatu raseduse vältimiseks on apteegis müügil pille, mis tuleb teatud ajavahemiku sees pärast vahekorda sisse võtta.
  • Püüa end juhtunus mitte süüdistada, isegi kui tunned end häbistatuna või süüdi. Ükskõik kas partner võtab oma tegude eest vastutuse või mitte, seksima sundimisele pole õigustust. Sul on õigus mis tahes hetkel ei öelda, isegi kui oled andnud lootust või varem nõus olnud.

www.naisteleht.ee

 

Eesti uudised
 
© 2005 - 2018 ilumaailm.ee tutvustus | arhiiv | kontakt | reklaam | webmaster