INFOKATALOOG
FOORUMI TEEMAD
GALERII TEEMAD
NÕUANDJATE TEEMAD
GALLUP
Kust on pärit Sinu lemmik riideese?
Näita tulemusi!
PARTNERID
21. august 2018

Kirsti Timmeri veerg

Aknaaugumees  08.03.2009
kirsti3_111938_171016.jpg

Tänase loo kangelane on mul viimase kuu jooksul millegipärast korduvalt meenunud. Möödunud kuul käisin ma Tallinna vanalinnas asuvas Köismäe tornis igavesti uhkel juubelipeol. Kell näitas paar tundi üle südaöö, kui ma endale takso tellisin. Läksin seda taksot siis õue ootama, ilus talveilm, öine vanalinn, värske õhk...ja kusagilt kostuv meeshääl. Hääl tuli torni ette pargitud auto tagant, seal on väike aken, mille õõnsuses hääleomanik siis pikutas. „Tere! Ilus talveilm, lähed oma sooja koju?” kostus auto tagant. Kiitsin ilma, ütlesin, et koju ikka ja küsisin kes minuga vestlusesse on laskunud. Suhteliselt veider on rääkida keset vanalinna üksi, nägemata vestluspartnerit. Natsa totakas tunne. Hääl ütles, et tema „elab” seal aknaaugus ja end näitama väga ei kipu. Ok. Kuna mul nii suur süda ka ei ole, et ma heldiksin eluheidikute peale ja hirmsasti nendega kohtuda tahaksin, olin nõus vestlust sedasi jätkama. Parem variant, kui pesemata-kasimata prükkariga tänaval koos seista. Hääl kuulus noorele mehele. Vanust võis tal olla sama palju, nagu mul endal. Küsisin, miks ta sedasi aknaaugus magab. Tema rääkis mulle loo töökaotusest ja sellest, kuidas ühel hetkel läks kõik allamäge. Nüüd veedab ta päevad Balti jaama tunnelis ja ööd sealsamas aknaaugus. Ta tundus olevat kaine. Tema hääles ja jutus oli selline minnalaskmine. Küsisin, kas ta tekkinud olukorras ka üritas ja pingutas piisavalt, otsis uut tööd või abi oma eluga toimetulekuks? „Ah mis ma ikka, ei ole selline võitlejahing.” Vastas mees. No mida sa kostad sellisele jutule vastu? Ei ole võitlejahing! „Elu sööb su sedasi ära,” pakkusin mina. Tema oli olukorraga leppinud. Kusagil olevat tal naine ja lapsed, teda see eriti ei vaevanud. Miks ta nendega koos ei ole, ei osanud hääleomanik samuti öelda. Siis tuli mu takso. Soovisin talle turvalist ööd, tema mulle ilusat und. Und mul eriti ei tulnud. Mõtlesin kaua sellele inimesele. Kuidas noor mees sedasi oma elule allavannub? On see suutmatus, nõrkus,juhmus või laiskus? Rumalus? Kõik need omadused koos? Kas sellisest olukorrast on väljapääsu? Kindlasti on, kuid seda peab väga tahtma. Mida see aknaaugumees tahab? Ei midagi. Oli ju täitsa rahul oma olukorraga. Või suutis ta seda valu nii hästi varjata. Ma mäletan, kuidas minu mees kunagi ühele kodutule tööd pakkus. Valvurina. Tema ülesandeks oleks olnud sügisel lehti pühkida, talvel lund rookida ja garaazhiboksidel silm peal hoida. Vatutasuks palk ja toake garaazhide peal. Ei võtnud kodutu pakkumist vastu. Ei viitsi, vastas. Lihtsam on päeval pudeleid korjata, need raha vastu vahetada ja raha omakorda odeka eest kioskitädile anda. Lihtne ja loogiline. Toimiv süsteem. Oma aja peremees. Mulle tundub, et minu vanalinna tundmatu vestluspartneriga on sama lugu. Kurb muidugi, aga inimest saab aidata ikka eelkõige inimene ise ja kui ta seda kohe kuidagi teha ei viitsi, mis meil teistelgi siis muretseda. Seega, eluheidikute tekkes on süüdi ikka need heidikuteks muutujad ise, mitte ühiskond, majandussurutis ja Andrus Ansip. Ilusat saabuvat kevadet! Kirsti.

 

Eesti uudised
 
© 2005 - 2018 ilumaailm.ee tutvustus | arhiiv | kontakt | reklaam | webmaster